El comienzo de todo - kõige algus

4/26/2020

¿Y por que Chile? - Tšiili, miks Tšiili? On ilmselt küsimus, mida on kohalikud mulle siin elatud aastate jooksul kõige rohkem esitanud. Millele järgneb loomulikult küsimus: ¿Te gusta en Chile? Kas sulle meeldib Tšiilis?

Aga alustame siiski algusest, minu seos Tšiiliga ei ole tüüpiline lugu väikesest tüdrukust, kes tahtis maailma avastada ja leidis suurt atlast lehitsedes ühe huvitava geograafiaga Lõuna-Ameerika riigi, mille pikkuseks on peaaegu 4300 kilomeetrit ja laiuseks ainult 350, mis on eraldatud ühelt poolt vaikse ookeaniga ja teiselt poolt andide mäestikuga ning kus põhjas asub maailma kõige kuivem kõrb ning lõunas suursugune looduskaitseala Torres del Paine. Ei, minu lugu ei hakanud niimoodi. Minu seos Tšiiliga sai alguse 2011 aastal kui ma olin vabatahtlik YFUs (Youth for Understanding), suurepärane mittetulunduslik noortevahetuse programm, mille kaudu olin 2008 aastal käinud suveprogrammiga Ecuadoris. Pärast oma lühikest aga väga intensiivset vahetusprogrammi Ecuadoris hakkasin hispaania keelt õppima ning pärast 3 aastat olin juba enda arust väga hea taseme omastanud. Niisiis ostustasin ma üheks semestriks ülikooliõpingutes pausi teha ning uuesti maailma avastama minna. Minu ainukeseks kriteeriumiks riigi valikul oli, et saaksin hispaania keelt harjutada. YFU soovitas mul minna Tšiili pealinna Santiagosse, sest neil oli välja töötatud internide programm. Asjade kokkulangevuse tõttu oli samal ajal Eesti YFU kontoris interniks Tšiili neiu Mari Ines. Need saidki määravateks faktoriteks, niisiis mõeldud ja tehtud ja Septembris 2011 sõitsingi ma 5 kuuks Santiagosse vabatahtlikuna YFU interniks.

Kindlasti tulen miljon korda tagasi nende esimese viie kuu juurde, mis ma siin kõigepealt veetsin, aga siinkohal tahaksin peatuda faktidel mis mind kõige rohkem üllatasid ja pahviks lõid.

Tšiili "hispaania keel"

Kas ma ütlesin teile juba, et arvasin, et minu hispaania keele tase on päris hea ja tundsin end täiesti rahulikult enne siia tulemist? Aga oh missugune eksitus see oli! Mul polnud õrna aimugi, aga Tšiili hispaania keel on lihtsalt täiesti võimatu! Ma arvan, et ei ole hullemat kombinatsiooni kui nende liiga kiire kõnemaneer, omadus kõik sõnalõpud ära süüa ning lugematu arv kohalikku ja väga imelikku slängi, mida nad kasutavad söögi alla ja peale.

Loomulikult on pärast 7 aastat siin elamist ka minu hispaania keel täiesti samamoodi võimatu nagu kohalikel aga ma mäletan väga hästi oma esimesi nädalaid siin kui minu ainukeseks mõtteks oli: „Appi, see ei ole hispaania keel, sellest on täiesti ilmvõimatu aru saada. Palun, kas te ei võiks natukene aeglasemalt rääkida ja kas teil on tõesti vaja kõik sõnalõpud ära süüa ja siis veel miljon slängisõna kasutada?“ Mäletan väga eredalt olukordi esimestel nädalatel suurtes seltskondades, kus ma ei saanud mitte kottigi aru millest jutt käis. Ma olen täiesti kindel, et vastasin jumal teab mida küsimustele mida mulle esitati, sest isegi kui ma palusin neil, et nad aeglasemalt räägiksid siis lihtsalt nende aksent oli täiesti arusaamatu minu jaoks.

Mul polnud õrna aimugi, aga Tšiili hispaania keel on lihtsalt täiesti võimatu!

Kas keegi teab, kas eesti keeles on mõni sõna, mida saab kasutada lihtsalt igas elu olukorras? Mis muudab oma tähendust sõltuvalt kontekstist või intonatsioonist, mida võid kasutada oma sõprade tervitamiseks või hoopis kellelegi oma viha näitamiseks või lihtsalt näitamaks uskumatust mõne asja üle? Tšiili slängis on selline sõna täiesti olemas! Ma esitlen teile jokker sõna mida saab kasutada absoluutselt kõige jaoks – nimisõna weon ja sama sõna verb webiar. Nimisõna kasutatakse sõprade tervitamiseks weon (mees), weona (naine) aga tal on ka negatiivne alatoon „Este Weon!“ – see tüüp, „Weon penca!“ – Nõme tüüp. Tegusõna tähendus on põhimõtteliselt kedagi häirima või kedagi mitte tõsiselt võtma, aga päriselus on tal miljon üks tähendust.

Mul on väga eredalt meelest kuidas Mari Ines ja Dario mulle esimest korda seletasid selle sõna tähendust. Esiteks oli selle ütlemine minu keelele täielik tounge twister ja jäi selleks niimoodi aastaid. Pean tunnistama, et alles pärast paari siin elatud aastat suutsin selle enda keelekasutusse sisse põikida, ma arvan, et kui keegi suudab ilma probleemideta seda sõna kasutada siis on ta omandanud täielikult Tšiili slängi.

Üks Tšiili kõige tüüpilisemaid väljendeid on: „¡¡¿¿Me estay webiando??!!“ ehk tõlkes „Sa teed minu kulul nalja, see ei saa tõsi olla, see pole võimalik jne“, selle abil väljendame me oma uskumatust, et midagi tõesti juhtus. Minu endise ülemuse Disa lemmikväljendiks oli „¿Me estay webiando que esta wea pasó?” ehk siis tõlkes umbes „Sa teed nalja, et selline asi juhtus. Ma ei suuda uskuda, et midagi sellist juhtuda sai.“ Samuti on väga tüüpilised väljendid nagu „¡No me weís!” - „Tegelikult ka? Ära lollita mind!“ või “¡Para tu webeo!” –„Lõpeta ära oma jamamine“.

Teiseks suureks peavaluks kujunes minu jaoks kohalike komme kõik sõnalõpud ära süüa. Näiteks väga levinud mugandus fraasist Como estas? (kuidas sul läheb?) on lühendatud lihtsalt Como estai? Või Donde estas? (kus sa oled?) on nende jaoks Donde estai?. Põhimõtteliselt kõikides küsimustes kus kasutad sina vormi võid as lõpu asendada ai´ga.

Lisaks eelpool mainitud on neil lõputult erinevaid slängisõnu. Näiteks võib ühe päeval jooksul täiesti kindlasti kuulda umbes miljon korda sõna cachai, mis tähendab, et kas said aru? Seda väljendit kasutavad nad põhimõtteliselt iga lause lõpus. Teine üldlevinud väljend, mida kasutatakse samuti iga fraasi lõpus on po, mis tuleb sõnast pues mis eesti keeles tähendaks noh. Ehk siis kõik asjad on sipo, yapo, nopo, dale po jne.

Ma arvan, et siinne dialekt oligi üks nendest asjadest, mis mind kõige rohkem üllatasid. Loomulikult olin ma hispaania keelt õppides kuulnud erinevaid aktsente nagu argentiina või kolombia jne, aga ma ei uskunud, et need klassikalisest hispaania keelest nii palju võivad erinevad ja et sellest arusaamine nii keeruliseks kujuneb. Minu õnneks on mul aga hea keelevaist ning paari kuu pärast tundsin end siinses keelekultuuris täiesti koduselt. Siinkohal tahaksin mainida, et minu meelest on eesti keelel väga nõrk aktsent. See tähendab seda, et uut keelt omandades ei jää sul tajutavat oma emakeele aktsenti külge, nagu näiteks prantsuse keele või inglise keelt kõnelevatel inimestel. Tänaseks olen ma omandanud nii hea kohaliku dialekti, et enamus inimesi ei saa esimesel silmapilgul arugi, et ma pole kohalik.

2 Comments

un día si otro no