LIINA LAUMETS
  • Home
  • About
  • CONTACT

un día si otro no

Ehk elu keerdkäigud T​šiilis

Kohalikud toitumisharjumused

5/23/2020

0 Comments

 
PicturePan con Palta ehk sai avokaadoga siinse toidukultuuri lahutamatu osa!
Ma arvan, et inimese jaoks, kelle jaoks on elu üks kõige meeldivamaid tegevusi söömine, on teiste riikide kohalikud toidud ja söögikombed äärmiselt huvitavad ja alati kui kuhugi uude riiki reisin, siis üritan nii palju kui võimalik kohalikust toidukultuurist osa saada. Niisiis on selle postituse teemaks Tšiili empanadad, pan con palta, cazuela, porotos con riendas, asado, choripan mote con huesillos, terremoto ja loomulikult ei saa ma üle ega ümber vino, vino, vino. ​

PictureTüüpilised hommikusöögi müügipunktid, kust saab kiiresti võileiva, jogurti vms kaasa haarata.
Kõigepealt pean ma mainima, et eelmainitud Tšiili rahvuslikud toidud on pigem kodus valmistamiseks ja restoranide menüüdesse nad väga ei satu. Ladina-Ameerika kõige kuulsama ja maitsvama Peruu köögiga võrreldes on siinne toidukultuur väga algeline ja mittemidagi ütlev. Aga sama ei ma ka nõus inimestega, kes ütlevad, et Tšiilil pole oma toidukultuuri ja rahvustoite, võibolla tõesti on sarnased road ka Argentiinas, Hispaanias või Brasiilias, aga siinkohal ei ole nii tähtis ajalooline tõde nende roogade päritolu kohta, vaid ülevaade kohalike inimeste tüüpilistest toidulauast. Mina igaljuhul olen suur siinse toidu fänn ja selle eest pean ma kindlasti tänama Juani ema Lilianat, kes teeb lihtsalt imehäid toite ja tänu kellele olen minagi õppinud siinseid rooge armastama ja oskan neid isegi valmistada, loomulikult natukese abiga aga ikkagi.
Aga missugused on siis siinsed toitumisharjumused? Kõigepealt väike sissepõige nende söömisharjumustest ning siis ülevaade kõige populaarsematest kohalikest roogadest.

​Hommikusöök
Ma olen arvamusel, et hommikusöök pole siinses kultuuris just kõige hinnatum ning see on toidukord mille võib äiesti vabalt ära jätta. Väga paljud inimesed ei söö hommikust kodus, sest kõigil on kiire uksest välja saamisega, et vältida tipptunni ummikuid või viimseni täistuubitud ühistransporti. Ma tulen kindlasti selle juurde veel tagasi, aga see on lihtsalt ulme, kuidas liiklustihedus muutub paarikümne minutiga. Näiteks kui ma hommikuti kella seitsmeks trenni läksin, siis jõudsin ma autoga kodust kontorisse umbes 15 minutiga, kui ma millegipärast kella kaheksaks pidin tööle minema, siis võttis mul selleks pool tundi aega ning kui ma läksin kella üheksaks, mis on tööpäeva alguses siis pidin ma kindlasti vähemalt 50 minutise trajektooriga arvestama. Niisiis on täiesti arusaadav, miks paljud otsustavad hommikust süüa hoops kontorites asuvates söögitubades või enda laua taga, lugedes ja vastates esimestele meilidele. Kõige tüüpilisemaks on valge saiakukkel singi ja juustuga ning suur lahustuva kohvi tass mis on läägelt magusaks tehtud suhkruasendajaga. Väga tüüpiline on näha metroo peatuest ja büroo hoonete rajoonides väikeseid hommikusöögi müügipunkte. Need on lihtsalt väikesed lauad, mille pealt mõni kohalik ettevõtlik inimene müüb valmistehtud kukleid, saiu, keekse, kooke jms. Samuti on väga levinud värskelt pressitud apelsinimahla ja muude puuviljade müügipunktid. . Enamik nendest on küll ebaseaduslikud kuna ei oma kohaliku omavalituse luba, et tegutseda, aga siin enamjaolt väga selliste asjade üle kontrolli ei ole.

​Lõunasöök
Lõunasöök on siin vaieldamatult kõige tähtsam toidukord ja selle jaoks võetakse aega. Nädalavahetusel võivad need kujuneda vabalt 4-5 tunni pikkusteks, kus pered tulevad kokku ja räägitakse selgeks kõik maailma probleemid ja mured. Argipäevadel meeldib inimestele samuti oma tavaliselt tunni või pooleteisetunnine lõunapausi aeg ära kasutada, süüakse aeglaselt ja pärast saab töökaaslastega maad ja ilmad selgeks räägitud. Enamikes Tšiili koolides ei pakuta lõunaks sooja süüa, tänu millele peavad lapsed ise oma söögi lunchboxides kaasa võtma ning seda siis soojendama, samasugune harjumus on ka täiskasvanutel, ilmselgelt täiesti kultuuriline harjumus. Enamjaolt on menüüks veiseliha/kana/tuunikala vms koos riisi, makaroni või kartuliga ning alati juurde mõni värske salat, kas siis lehtsalat, tomat, avokaado, kurk, seller või midagi sarnast.

Nädalavahetusel võivad lõunasöögid kujuneda vabalt 4-5 tunni pikkusteks, kus pered tulevad kokku ja räägitakse selgeks kõik maailma probleemid ja mured. 

​Õhtusöök 
Õhtusöök on siin paremini tuntud kui once – teeaeg. Põhimõtteliselt eestis tuntud õhtusööki siin ei eksisteeri või see tava on väga vähestes peredes. Tavaliselt söövad nad pärast töölt koju jõudmist saia.
Õhtusöök on siin paremini tuntud kui once – ehk teeaeg ja põhimõtteliselt eestis tuntud õhtusööki siin ei eksisteeri või on see tava väga vähestes peredes. Tavaliselt söövad nad meie mõttes võileibu õhtuks. Suured valged kukklid marraquetas mille peale pannakse siis võid, pasteeti, juustu, sinki või avokaadot ning selle kõrvale siis kas tee või kohv. Huvitav on, et eestis peab ühel korralikul võileival ikka kaks kolm asja peal olema, mida rohkem seda parem eksju, siis siin saab once ka ainult saia ja võiga ära pidada. Ma ei tea, kas see tuleneb nende ajaloost, kus toitu on alati nappinud või once varasemast tähendusest, kus see oli ainult kiire nälja kustutamise toidukord enne õhtusööki. Nimelt on once Tšiili ajaloos alati eksisteerinud ja oli põllumeeste neljandaks toidukorraks. Kui nad tulid pärast rasked tööpäeva koju, ootasid naised neid kohvi ja saiaga, et suurem nälg kustutada. Pärast hilisõhtul söödi veel korralikku praega õhtusööki. See komme on aga tänases tavalises peres täielikult kadunud ehk siis õhtuks ongi üks korralik süsivesikute laadung.

​Amor a Palta y pan 
– armastuse ood avokaadole ja saiale
Kui on mõni toit, ilma milleta kohalikud inimesed oma elu ette ei kujuta, siis omastaksid selle tiitli ilma ühegi küsimuseta avokaado ja valge sai ning mis võiks veel parem olla kui pan con palta ehk sai avokaadoga? Avokaado, mida siin kutsutakse paltaks on Tšiilis laialt kasvatatav puuvili. Jah täpselt niimoodi, avokaado kasvab puu otsas ning annab ilusaid rohelisi vilju ja väga maitsvaid vilju. Siinne avokaado sort on eriti õlirikas ning kreemine tänu millele on see kohalike seas äärmiselt armastatud ja üks vältimatu toidulaua osa.
Enamjaolt ei ole ma väga valiv toidu osas ja söön kõike, mis lauale toodakse, kuid oli paar-kolm asja, mis mulle siia tulles kohe üldse ei maitsenud ja mida ma olen õppinud siin armastama. Üheks sellistest asjades oli seller, mille maitse oli minu jaoks alguses täiesti vastumeelne, väga tugev ja imelik, täiesti mitte minu maitse ja siin kasutavad nad sellerit rohkelt värsketes rohelistes salatites. Niisiis otse loomulikult ei ostnud ma seda mitte kunagi endale koju ja palusin alati kõik salatid ilma selleta endale tuua, aga pean tänama Juani ema, kes minu vastumeelsusele seda ikkagi salatites edasi kasutas, tänu millel ka mina lõpuks sellega harjusin ja täna võin öelda, et see on üks mu lemmikutest rohelistest salati komponentidest. Mina olen täielikult kindel, et  maitsemeel on harjutatav ja mida rohkem sa midagi sööd ja maitsed, seda tavalisem ja vastuvõetavam sulle selle maitse kujuneb, kuni see sulle lõpuks isegi meeldima hakkab.
Järgmises postituses räägin ka kohalikest tüüpilistest toitudest ja roogadest nii soolastest kui ka magusatest ja kui ma ütlen magusatest siis need on ikka läägelt magusad.
0 Comments



Leave a Reply.

Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Home
  • About
  • CONTACT