Lühilood Vol.3 – Aadressid ja Liikluskaos

Los Leones con Pocuro

„Vabandust, kas te oskate öelda, kus asub linnaosa valitsus? Kuidas ma sinna kohale jõuan?“  Sellised on tüüpilised küsimused kui me esimest korda uues linnas oleme. Me ei tunne veel piirkonda ja ei tea täpselt missugune ühistransport on kõige kiirem ja efektiivsem. Tänapäeval küll aitavad meid suurest hädast välja erinevad nutivahendid, kuid ainult paar aastat tagasi pidime endiselt tänavatel kohalikelt abi küsima.  Minu jaoks oli algusest peale väga huvitav see, kuidas siin kohalikud sulle asukohta või aadressi seletavad. Kui meie Eestis ütleme, et TTÜ peahoone aadressiks on Ehitajate tee 5 ja rohkem seletamist polegi nagu vaja. Siis siin on kombeks öelda, et TTÜ peamaja asub Ehitajate tee ja Sõpruse puiestee nurgal, ehk siis nad ütlevad tänava, kus see koht asub ja sellele lähima suurima ristuva tänava. Näiteks YFU Chile kontor, kus ma vabatahtlikuna töötasin asub Los Leones con Pocuro. Kunagi keegi ei öelnud mulle täpset aadressi.
Tegelikult on sellisel nimetamisel ka eeliseid, sest tänavad on siin kilomeetreid ja kilomeetreid pikad ning põhitänavatel ulatuvad numbrid 5000-6000ni. Nii saavadki inimesed risttänava ütlemisel aru enam vähem kus kandis teatud koht asub. Teiseks eeliseks on veel see, et tänu sellele saab jube ruttu kõik tänavate nimed selgeks ja saab ise lihtsalt orienteeruma hakata.
​

---

Vaade Sky Costanerast ühele Santiago paljudest liiklussõlmedest

Kujutlege endale ette unist väikelinna Eesti keskel, mis on nii pisike, et ühest otsast teise jõuab kõndides poole tunniga ja autoliiklus on nii hõre, et pole vajadust ühegi valgusfoori järgi ning ummik on sõna mida keegi ei tunne. Ja nüüd hüppame mitme miljonilisse suurde kära ja mürarikkasse metropoli, kus ummikud on igapäevane nähtus ja ilma autota või ühistranspordita ei jõua sa kuhugi. Tee andmiseks ja mööda sõitmiseks anna ainult pasunat ja kui sul on selline suuremat sorti auto siis pole üldse vaja teistega arvestada. Üks linnaosagi on juba mitu suurem kui terve see väike unine linnake, mis siis veel rääkida tervest linnast. Kujutlege nüüd ette, et sa pead esimest korda iseseisvalt autoga selles hiiglaslikus linnas ringi liiklema. Vahemärkusena võin veel öelda, et mina tegin seda veel sel ajal kui telefonides GPSd polnud nii levinud ja pidid kas lihtsalt mälu järgi sõitma või siis endale kuskilt linna kaardi hankima. Vahemärkuseks pean ütlema, et kui keegi peab hakkama suures ja väga tormilise liiklusega linnas ise autoga liiklema, siis ideaalseks ajaks on õhtul hilja, kus enam niipalju autosid ei liikle ja võid natukene rahulikumalt sõita. Igal juhul minu esimesed korrad üksinda autoroolis olid üsnagi hirmutavad, sest sel ajal polnud veel telefoni sisse ehitatud GPS ka ja pidin lihtsalt mälu järgi kohale jõudma. Loomulikult vaatasin ma enne kaardi pealt üle, kuidas kohale jõuda aga siin on peale minu mälu altvedamisele veel mitu raskendavat faktorit. Kõigepealt on paljud tänavad ainult ühesuunalised ja kõrvaltänav on siis vastassuunas. Täiega mitu korda jätsin endale tee meelde aga kohale jõudes tuli välja, et ma ei saanudki sinna keerata ja pidin meeletu suure ringi tegema, et kohale jõuda. Teiseks äärmiselt häirivaks faktoriks olid muutuvate suundadega tänavad, mis olenevalt kellaajast on kas ühe suunalised, vastavalt kella ajale, või siis kahesuunalised. Näiteks meie esimesel kodutänaval, suurel ja mürarikkal alleel Av. Colonil oli liiklus hommikusel tipptunnil ainult alla linna poole, päeva jooksul kahesuunaline ja õhtul ainult tagasi ülesse elurajoonide poole ja kahjuks sellist informatsiooni kaartite pealt välja ei saa lugeda. Tänapäeval on loomulikult mega lihtne, sest Waze või Google Maps teab seda ja juhatab sind õigesti kohale.

---