|
Praegusel hetkel kui kogu maailm räägib diskriminatsioonist ning ebavõrdusest ja Black Lives Matter on kõige kuumemaks kõneaineks, ei saa minagi jätta kirjutamata kuidas on asjalood siinpool maakera. Nagu ma olen juba eelnevalt kõnelnud, siis Ladina-Ameerika on üks kõige ebavõrdsemaid kontinente, kus rikkad on ülirikkad ja vaesete elutase on allapoole igasugust arvestust. Peale selle on diskriminatsiooni veel väga erinevatel põhjustel, selleks võib olla sinu vanemate rahakoti paksus, kus koolis või ülikoolis sa õppisid, kust riigist sa pärit oled, sinu nahavärv, sugu või hoopiski seksuaalne orientatsioon.
0 Comments
 Kohalik pärast 2010 aastal 27 veebruaril toimunud 8.8 magnituudist maavärinat Tšiili, see imelik pikk ja peenike riik Lõuna-Ameerikas, mis on ühelt poolt eraldatud Andide mäestikuga ja teiselt poolt uhub tema kaldaid vaikne ookean, mis lõunas ulatub kuni külma ja kõleda antarktikani ja samal ajal on põhjaosas maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Peale nende isepäraste klimaatiliste tingimuste on Tšiili üks maailma kõige seismilisemalt aktiivsemaid piirkondi, sest just meie jalge all toimub ookeanilise Nazca laama sukeldumine Lõuna-Ameerika laama alla. See on põhjustanud majesteetliku andide kurdmäestike tekke, samuti rohkete aktiivsete vulkaanide olemasolu ning tugevate ja laastavate maavärinate ilmnemise
 La Roja ehk jalgpalli rahvuskoondise vapp. Ma arvan, et see ei tule kellelegi üllatuseks, et kui me räägime Ladina-Ameerikast, siis ma ei saa üle ega ümber jalgpallist ja nende fanaatilisest armastusest selle vastu. Niisiis on mul lausa kohustus teha üks postitus jalgpallist ja mitte ainult sellepärast, et see siinses kultuuris nii tähtsal kohal on, vaid ka seepärast, et minu siin elamise aja jooksul on Tšiili jalgpallis ajaloolisi sündmuseid korda saadetud.
 President Piñera teleotseülekandes teatamas, et Tšiili on sõjas „Me oleme sõjas võimsa vaenlase vastu, kes ei austa mitte midagi ega kedagi ja kes on valmis kasutama piiramatut vägivalda“ teatas president Piñera teleotseülekandes juba rohke kui 36 tundi väldanud vägivallaaktidele, mis olid kogu riiki raputamas. Selline karm eneseväljendus tõi aga kaasa kohalike viivitamatu tagasilükkamise ja pöördus tema vastu. Kuigi tema ideeks oli kutsuda ülesse võitlema ühiselt kuritegevuse ja vägivalla vastu tõi see kaasa kohalike meelepaha, kes tundsid, et järjekordselt ei võeta nende probleeme kuulda ja võimud tegelevad ainult hävingu ja kahju vastu võitlemisega ning mitte sügavamate ühiskonna ebavõrdsustega. Inimesed ei näinud seda kui sõjakonflikti vaid kui sotsiaalset kriisi ja ootasid presidendi poolt empaatiat ning demonstratsiooni, et nende appikarjet on kuulda võetud ning muutused on tulemas.
 Pan con Palta ehk sai avokaadoga siinse toidukultuuri lahutamatu osa! Ma arvan, et inimese jaoks, kelle jaoks on elu üks kõige meeldivamaid tegevusi söömine, on teiste riikide kohalikud toidud ja söögikombed äärmiselt huvitavad ja alati kui kuhugi uude riiki reisin, siis üritan nii palju kui võimalik kohalikust toidukultuurist osa saada. Niisiis on selle postituse teemaks Tšiili empanadad, pan con palta, cazuela, porotos con riendas, asado, choripan mote con huesillos, terremoto ja loomulikult ei saa ma üle ega ümber vino, vino, vino.
Läheme siinkohal ajaloos paarkümmend aastat tagasi, et seletada, miks sõjaväelaste tänavatele toomine ja komandadi tunni kehtestamine kohalikud niivõrd endast välja viis, põhjusi peame otsima Tšiili väga kirevas ja traagilises militaarses ajaloos, nimelt aastasse 1970 kui Tšiili uueks presidendiks sai vasakäärmuslaste Union Populari kandidaat Salvador Allende, kelelel see oli juba kolm kord valimistel osaleda. Seekordse minimaalse edu põhjusteks võrreldes teiste kandidaatidega oli inimeste rahulolematus eelmise valitsuse tegevusega ning Allende partei oskus lubada olemasolevas süsteemis suuri muutusi, mis olid kooskõlas ka mujal maailmas suurenenud klassivõitluse ja kommunistlike ideede tõusuga. Sellist rahva meelsust näitasid ka suurenenud streigid ja suurte maaomanike eramaade ülevõtmise katsed. Union Popular lubas sotsialismi põhiseaduslikul viisil, ilma vägivallata.
 Felipe Camiroaga - kuulus ja karismaatiline telesaatejuht, kes suri traagiliselt paar päeva enne minu siia jõudmist. Nagu ma jube ennist kirjutasin, siis minu esimesene kokkupuude Tšiiliga toimus juba 2011 aastal, kui tulin siia YFUga (Youth for Understanding) interniks. Ma jõudsin kevadisse Santiagosse Septembri alguses just paar päeva pärast kohaliku karismaatilise ja miljonite naiste poolt armastatud telesaatejuhi Felipe Camiroaga traagilist surma lennuõnnetuse käigus. Esimestel päevadel hajameelselt linna peal ringi liikudes ei saanud ma aru, miks igal pool müüakse tema näoga fänninänni, alates postritest, tassidest, märkidest ja lõpetades isegi patjade ja tekkidega. Televiisoris näidati non-stop temaga seotud saateid, katkendeid saadetest, mida ta juhtinud oli, inverjuusid lähedastega jne, see oli minu esimene pilguheit siinsesse uudistekultuuri, kus võib päevi ja päevi ainult ühte ja seda kõige kuumemat teemat käsitleda, unustades täielikult mujal maailmas toimuvad sündmused.
Selle postituse tahaksin pühendada hetkel maailmas kõige kuumemale teemale ning mis meid kõiki kaugemal või lähemal määral viimase pooleteise kuu jooksul puudutanud on. Ehk siis on selle positutse teemaks kole koll, kes meid kõiki kimbutab – korooonaviirus ehk COVID-19 ja täpsemalt missugune on hetkeseisukord Tšiilis, kuidas riik selle kriisiga hakkama saab, missugused on liikumise ja muud piirangud, mida inimesed sellest arvavad ja kuidas nad sellesse suhtuvad ning mida me tulevikult ootame ja loodame?
 Laupäeva hommikul ärkasime me lootusega, et kõik eelmise öö sündmused olid justkui halb unenägu ning elu läheb oma tavalises unises rütmis edasi. Hommikul uudiseid vaadates saime endale justkui külma dušši kaela, öö jooksul toimunud vandaalitsemine oli tundubalt hullem kui esialgu arvasime, 136 metroo peatusest üheksa olid täielikult hävitatud, 20 olid põlema süüdatud ning 77 olid muudmoodi kahju kannatanud. Üle kogu riigi oli kaubandus vandaalitsejate kätte langenud, suured toidupoed olid tühjaks veetud ning põlema pandud, tänavatel valitses kaos, maha lõhutud foorid, barrikaadid, tuhanded kivid, pulgad ja muud olmejäätmed liiklust takistamas, põlenud busside jäätmed jne.
 ¿Y por que Chile? - Tšiili, miks Tšiili? On ilmselt küsimus, mida on kohalikud mulle siin elatud aastate jooksul kõige rohkem esitanud. Millele järgneb loomulikult küsimus: ¿Te gusta en Chile? Kas sulle meeldib Tšiilis?
|
