sünnipäev karantiinis

Kolmekümnes Juubel Karantiini!

Kõik see koroonaviiruse pandeemia viskab ikka kopa ette küll ning soovin üle kõige maailmas, et see ükskord juba läbi saaks ning et me saaksime normaalse elu juurde tagasi minna, aga samal ajal mõtlesin ma, et pean ikkagi jäädvustama erinevaid tähtsamaid sündmusi, mis selle ajal toimuvad, sest kindlasti on see once in a lifetime experience ning selliseid kogemusi peab alati jäädvustama.
Minu sünnipäev oli küll juba nädal aega tagasi 28ndal augustil ja sel aastal tiksus täis juba kolmkümmend aastat. Kui keegi oleks minu käest küsinud, kuidas ma kujutan ette oma kolmekümnendat juubelit, siis oleksin ma kindlasti vastanud, et sellist tähtsat kuupäeva peab ikka korralikult tähistama ehk siis minu ettekujutus sellest oleks olnud üks suur ja lärmakas pidu varaste hommikutundideni koos sõprade ja perekonnaga. Aga nagu ikka elule meeldib meile vingerpussi mängida, nii ei läinud ka minu ootus juubelist korda. Kogu see karantiinis istumine on ikka väga tüütu olnud ja mul ei olnud mingeid erilisi ootusi selle sünnipäeva osas, kuidagi imelik on kui ei ole neid toredaid ja hinge soojendavaid sünnipäevakallistusi ja laulmisi ning muud toredat, mis sünnipäevaga kaasas käib. 

---

Kingituseks saadud kaelakeed modeleerimas!

Aga tegelikult pean ma oma sõnad tagasi võtma ja võibolla ka tänu sellele, et ootused olid nullilähedased kujunes sellest üks väga meeldejääv ning tore päev, kus kõige tähtsamat osa mängis loomulikult minu kallis elukaaslane Juan. Tegelikult hakkas sünnipäev juba pihtsa nädala algusest, kui hakkasid saabuma erinevaid kingitused, sest aru saadavalt on äärmiselt raske rihtida pakkide kättesaamist täpselt õigesse päeva. Ja sel õigel päeval oli lihtsalt nii tore ja südantsoojendav näha, kuidas inimesed sind erinevatel ja täiesti uudsel moel meeles pidasid ja ikkagi oma õnnitlused sinuni edastasid. Ma olen viimasel ajal mõelnud, et tänu tehnoloogia nii kiirele arengule oleme me ikka väga õnnelikud inimesed. Kes oleks enne ette kujutanud, et ainult paari näpuliigutusega saad ühendust võtta maailma teisel pool asuvate sõprade ja perekonnaliikmetega? Isegi paar aastat tagasi veel polnud see nii levinud kui täna ning ma olen kindel, et paari aasta pärast oleme veel miljon korda rohkem tehnologiseeritud (kindlasti ei ole see üldse mingi eestikeelne sõna, aga mulle meeldib). 

---

Homemade snacki laud, et sünnipäeva tähistada!

Teine asi, mida karantiin ja kogu koroona mulle veel on õpetanud on paindlikkus. Nimelt oli meil kavas tellida sushit sünnipäeva õhtusöögiks, kuid korraga enam see restoran, mis me välja olime valinud ei jõudnud meie koduni, otsisime siis muid erinevaid alternatiive, kuid miski ei tundunud see õige. Siis mõtlesime välja plaani B ja otsusasime lihtsalt väikese ja mõnusa snäkkilaua teha ja delivery kaudu endale head ja paremad toidupoest kohale tuua. Aga ohsa vana, see oli ju reedene päev ja kõik shopperid olid hõivatud ja kõige varasem kohale toimetamise aeg oli alles järgmisel hommikul. Lõppkokkuvõttes pidime siis hoopis plaan C-d kasutama ja vanamoodsalt ise kõpa kõpa poodi minema. Loomulikult võib ju mõelda, et mis selles nii rasket on, aga kui sul on nädala jooksul võimalik ainult 2 korda kodust väljas käia, siis tavaliselt sa mediteerid ja mõtled korralikult läbi, et mille peale sa need load kulutad. See ongi ilmselt selle karantiini juures kõige rusuvam, selline vangis istumise tunne, vabadust pole, et ise oma tegemiste ja minemiste üle otsustada. 

---

Sünnipäevalaps koroonaviiruse pandeemias!

Niisiis kui lõppkokkuvõttes olime otsustanud plaan C kasuks ja valmistasime endale mõnusa väikese snäkilaua, panime mängima muusika, unustasime ära televiisori, telefonid, sotsiaalmeedia ning veetsime lihtsalt kahekesi mõnusalt aega. See oli hetk, kus rääkida erinevatel elulistel teemadel, arutada tuleviku üle, naerda väikeste totruste üle, meenutada ilusaid hetki ning lihtsalt olla ja nautida hetke. Tegeliklt pärast seda sa tunned, et see ongi kvaliteetaeg. Need on need hetked, kus aeg justkui kivistub sinu ümber, ning oled omas mullis, kus pole tähtsust, mis ümberringi toimub. See ongi see aeg, mis täidab hinge ja südame ning mis tungib mälestusesse. Selleks uueks aastaks soovingi ma rohkem selliseid hetki, endale ja kõigile. Hetki kus lülitad ennast välja sellest tormavast maailmast ja naudid praegust hetke. Võtkem aega oma lähedastele, et nautida nende kohalolekut ning võtkem aega ka enda jaoks, et teha asju, mis täidavad hinge rõõmu ja armastusega. 

---