Tšiilile uus põhiseadus

Eilsel rahvahääletusel otsustasi, kas Tsiilile on vaja uut põhiseadust või mitte

Eile tehti Tšiilis ajalugu ja rahvahääletuse tulemusena otsustati, et välja töötatakse uus põhiseadus, mis siis läheb omakorda rahvahääletusele, et see kinnitada. Nagu me teile juba eelmises postituses kirjutasin, siis kõik algas sotsiaalse ületõusu ajal, kui inimesed hakkasid nõudma uut põhiseadusest, sest praegune on vastu võetud diktatuuri ajal ning selles on palju erinevaid punkte, mis tänapäevases ühiskonnas on küsitavad. Niisiis ei jäänudki presidendil ja valitsusel muud üle, kui korraldada rahva referendum, saamaks teada, kui suur osa toetab konstitutsiooni uuendamist. 

---

Eile oli kindlasti üks neist päevadest, mis jääb sulle eluks ajaks meelde, mällu sööbivad ka kõige väiksemaid üksikasjad, tunded ja emotsioonid. Nagu ma teile juba kirjutasin, siis minu jaoks oli see esimene kord, kui sain siinsetest valimistest osa võtta ja loomulikult ei saanud ma jätta oma õigust kasutamata. Nii seadsimegi Juaniga sammud hommikul esimese asjana valimispunkti, et oma arvamust demokraatlikult avaldada. Seekordsed valimised olid veel erakordsed kõigi koroonaviiruse ettevaatusabinõuete tõttu. Kõik pidime kohustuslikult kandma kaitsemaski, võtma ise kaasa enda sinise pastapliiatsi ning üritama hoida vahet lähedalolevate inimestega. Need ettevaatusabinõud tõid endaga kaasa megapikad järjekorrad valimispunktide ümber, sest korraga ei lastud sisse väga palju inimesi. Minu jaoks olid sellised valimised veel omamoodi kogemus, sest eestis olen ma peaaegu alati interneti teel valinud, nii et pean tunnistama, et vaatasin ja kuulasin kõiki videosid ja õpetusid, kuidas õigesti peab toimima, ei tahtnud ma ju ennast lolli muljet jätta, et ei tea kuidas peab õigesti käituma. Minu õnneks aga oli see äärmiselt lihtne. Valimislaua juurde jõudes pidin lihtsalt esitama oma ID-kaardi ning allkirjastama töövihiku moodi asja ja selle vastu antigi mulle kaks paberit, kus sain oma arvamust avaldada. Ma ei tea, kuidas eestis või mujal pool on aga siin pannakse veel eriti suurt rõhku, kuidas täpselt sa pead oma eelistuse ära märkima, sel juhul pidid tõmbama lihtsalt ühe kriipsu, ei mingit ristikest või linnukest vms. Ma pean ütlema, et kõik see käis nii kiiresti, et ma ei jõudnud isegi ühtegi pilti teha, et seda ajaloolist hetke jäädvustada. 

Valimas käis rekordarv inimesi, rohkem kui 50% hääleõiguslikest kodanikest ning tänu rangetele ettevaatusmeetmetele olid valimispunktide juures kilomeetritepikkused järjekorrad. Inimesed aga seisid stoilise rahuga järjekorras oma korda ootamas, et ainult hääletada saaks!

Seekordne rahvahääletus oli veel eriline selle tõttu, et valimas käis rekordarv inimesi, eriti noori. Eile kommenteeriti uudistest, et noored leidsid justkui oma hääle pärast sotsiaalset ülestõusu ja nüüd kasutasid lõpuks oma kodanikuõigust. Valimas käis rohkem kui 7 miljonit inimest ja esimesed tulemused hakkasid saabuma kell kaheksa õhtul, kui valimispunktid kinni pandi. Peaaegu esimestest minutitest oli kõigile selge, et APRUEBO ehk uue põhiseaduse vastuvõtmise heaks kiitmine on ülekaaluka võidu saavutanud. Pärast mida jäi ainult oodata, missugused on lõplikud tulemused, kuigi ega selle teadmisega tegelikult midagi väga peale pole hakata. 
​

Inimesed tunglesid rõõmujoovastuses tänavatele, taevas oli ilutulestikku täis justkui uus aasta oleks kätte jõudnud ning korraga oli kõigil pandeemia meelest läinud ja inimesed tähistasid uue Tšiili algust. Täna oli loomulikult rohe rohelisem, taevas sinisem ja tulevik helgem. Nüüd on järgmiseks etapiks aprillikuus toimuvad valimised, kus siis otsustatakse kes seda uut põhiseadust kirjutama hakkavad. 
​

Rõõmujoovastused inimesed Plaza Italial tähistamas.

Kindlasti saate aru, et meie oleme nende väheste seas, kes ei soovinud uut põhiseadust ja seda väga konkreetsetel põhjustel. Lähiriikide kogemused on näidanud, et sellised drastilised muutused on alati sotsialistide või lausa kommunistide võimuletuleku aluseks, mille tagajärjel majandus hakkab järk-järgult alla käima. Ma olen palju mõelnud, et miks see niimoodi on ja miks lõuna-ameerika riikides sotsialism ei tööta. Siinkohal tahan öelda, et mul ei ole mingit poliitilist haridust ja võib-olla on mu mõtted ja ideed täiesti valed, aga mulle meeldib nendel teemadel arutleda. Kõigepealt arvan ma, et sotsialistlikud või kommunistlikud ideaalid on täiesti utoopsed ja seda kõige lihtsamalt põhjusel, milleks on loodusest tuntud Darwini seadus. See ütleb otsekoheselt, et olelusvõitluses jäävad ellu ainult kõige tugevamad ja minu meelest kandub see üle ka inimühiskonda. Darwini seaduse tõttu on ilmvõimatu, et kõik inimesed elaksid samades tingimustes. Seda sellepärast, et kõigil meil on erinevad võimed, motivatsioon ja tahtejõud, kes on tugevamad ja nutikamad lihtsalt jõuavadki elus kaugemale, kui need, kellele looduse poolt nii palju ei ole antud või lihtsalt laisad on. Sellepärast ei poolda ma ka kõikidele tasuta asjade karanteerimist, sest see võib viia väga kergesti samasugusesse seisukorda nagu on Argentiina, kus 30-40% inimestest peavad ülal 60-70% elanikkonnast, kes elavad riigi abirahadest. Sellises proportsioonis ei suuda ükski majandus pikalt edukas olla. Samuti olen ma mõelnud palju, miks euroopa riikides on võimalikud suured abirahade ja valitsuse toetamise süsteemid ilma et majandus täiesti kriisis oleks, kuigi eks seal ole ka riike, kus see on ülekäte läinud. Aga ma arvan, et põhiliseks erinevuseks on siinsete inimeste mõtteviis, kus ollakse arvamusel, et ongi normaalne riiki tüssata, valetada oma seisukorra kohta, et abirahasid saada ning niimoodi endale varandust kokku ahnitseda. Kuidagi sellisest ühisest solidaarsusest jääb siin suuresti puudu, ei mõelda, et võibolla on seda abi tegelikult kellelgi tunduvalt rohkem vaja kui minul. Tihti mõeldakse ainult enda heaolu peale ja eriti kuidas vähem tööd teha ja kergemini elus läbi ajada. Kindlasti ma nüüd üldistan väga palju ja teen paljudele ja paljudele ausatele, töökatele ja tublidele inimestele ülekohut aga selline on minule jäänud üldmulje. 
​

Igaljuhul ootavad meid ees huvitavad ajad ning eks näis, mis sellest uuest põhiseadusest saab. Mina mõtlen alati, et kui asjad siin ikka väga vasakpoolseks kisuvad, siis meil on alati võimalus meie väikesesse ja armsasse eestisse elama asuda.